Minu nägemus kohalikust volikogust on visioon linnavalitsusest, kui ennekõike teenindusettevõttest, mis peab hoolitsema, et lastel oleks lastehoiu- ja koolikohad, tänavad lume ja tolmuvabad, liiklus toimiks ja meie seeniorid hooldatud.

Ühegi omavalitsuse ülesannete hulka ei kuulu vasaklaste ja rohelise maailmavaate levitamine, sooidentiteedi väärastamine ja muud moodsad ideoloogilised veirdused. Kohaliku omavalitsuse peamine eesmärk peab olema see, et inimestel on hea ja turvaline elada.

Tallinna juhtimine tuleb muuta taas vajadus- ja mõistusepäraseks ning see ei ole võimatu, kallis ega ülejõukäiv ülesanne, vaja on küsida linlaste arvamust, kuulata neid päriselt ja anda linnaosadele tagasi otsustusõigus ja korralik vajaduspõhine eelarve.

Lähiaastate ja aastakümnete suurim ülesanne saab pealinnal olema liikluse korraldamine ja päriselt toimiva ühistranspordi rajamine. Siin on viimane aeg hakata mõtlema suurelt ja süsteemselt. Täna istuvad ummikutes autojuhid ja bussireisijad, samas vähendatakse sõiduradu ja suurendatakse sõgedast roheideoloogiast lähtuvalt jalgrattateid, millede kasutamine on pea olematu, sõidutee arvelt. Liiklusprobleeme ja ka muid linnaelu kitsaskohti ei ole võimalik lahendada loosungite ja revolutsioonilise innuga vaid kasutades tervet mõistust ja asjatundlikkust. 

Tallinnast on võimalik juba paari kuuga teha oluliselt turvalisem ja mõnusam koht ning visiooni omades ette näha ja ära hoida probleemid tulevikus. Lõpuks oleme ju väikelinn maailma mastaabis, kõigest 400 000 inimest ja natuke peale.